Lifecosm Rapid veise tuberkuloosi Ab testikomplekt veterinaarseks diagnostiliseks testiks

Mycobacterium bovis (M. bovis) on aeglaselt kasvav (16–20-tunnine põlvkonnaaeg) aeroobne bakter ja veiste tuberkuloosi (tuntud ka kui veiste tuberkuloos) tekitaja. See on suguluses Mycobacterium tuberculosis'ega, bakteriga, mis põhjustab inimestel tuberkuloosi. M. bovis võib ületada liigibarjääri ja põhjustada inimestel ja teistel imetajatel tuberkuloosilaadset infektsiooni.
Zoonoosne tuberkuloos
Inimeste nakatumist M. bovis'ega nimetatakse zoonoosseks tuberkuloosiks. 2017. aastal avaldasid Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE), Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ning Rahvusvaheline Tuberkuloosi ja Kopsuhaiguste Vastu Võitlemise Liit (Liit) esimese zoonoosse tuberkuloosi tegevuskava, milles tunnistati, et zoonoosne tuberkuloos on silmapaistev ülemaailmne terviseprobleem.[45] Peamine edasikandumise tee on pastöriseerimata piima või muude piimatoodete tarbimine, kuigi on teatatud ka edasikandumisest sissehingamise teel ja halvasti küpsetatud liha tarbimise kaudu. 2018. aastal registreeriti uusima ülemaailmse tuberkuloosiaruande kohaselt hinnanguliselt 142 000 uut zoonoosse tuberkuloosi juhtu ja 12 500 haigusest tingitud surmajuhtumit. Zoonoosse tuberkuloosi juhtumeid on teatatud Aafrikas, Ameerikas, Euroopas, Vahemere idaosas ja Vaikse ookeani lääneosas. Inimeste zoonoosse tuberkuloosi juhtumid on seotud veiste tuberkuloosi esinemisega veistel ning piirkonnad, kus puuduvad piisavad haiguste tõrje meetmed ja/või haiguste seire, on suurema riskiga. Inimestel on zoonoosset tuberkuloosi Mycobacterium tuberculosis'e põhjustatud tuberkuloosist kliiniliselt raske eristada ning praegu kõige sagedamini kasutatavad diagnostikavahendid ei suuda tõhusalt eristada M. bovis't ja M. tuberculosis't, mis aitab kaasa juhtumite koguarvu alahindamisele kogu maailmas. Selle haiguse tõrjeks on vaja loomatervishoiu, toiduohutuse ja inimtervishoiu sektorite koostööd ühtse tervise lähenemisviisi (mitmedistsiplinaarne koostöö loomade, inimeste ja keskkonna tervise parandamiseks) raames.[49]
2017. aasta tegevuskavas määrati kindlaks kümme zoonootilise tuberkuloosiga tegelemise prioriteetset valdkonda, mis hõlmavad täpsemate andmete kogumist, diagnostika parandamist, teadusuuringute lünkade täitmist, toiduohutuse parandamist, M. bovise vähendamist loomapopulatsioonides, edasikandumise riskitegurite kindlakstegemist, teadlikkuse suurendamist, poliitika väljatöötamist, sekkumiste rakendamist ja investeeringute suurendamist. Stop TB Partnership Global Plan to End TB 2016–2020 eesmärkidega kooskõlla viimiseks esitab tegevuskava konkreetsed verstapostid ja eesmärgid, mis tuleb selle aja jooksul saavutada.