Lifecosm Rapid Bovine Tuberculosis Ab testikomplekt veterinaardiagnostiliseks testiks

Mycobacterium bovis (M. bovis) on aeglaselt kasvav (16–20-tunnise põlvkonnaga) aeroobne bakter ja veiste tuberkuloosi (tuntud kui veiste tuberkuloosi) põhjustaja.See on seotud Mycobacterium tuberculosis'ega, bakteriga, mis põhjustab inimestel tuberkuloosi.M. bovis võib ületada liigibarjääri ja põhjustada inimestel ja teistel imetajatel tuberkuloositaolist infektsiooni.
Zoonootiline tuberkuloos
Inimeste nakatumist M. bovisega nimetatakse zoonootiliseks tuberkuloosiks.2017. aastal avaldasid Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE), Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ning Rahvusvaheline Tuberkuloosi ja Kopsuhaiguste vastane Liit (The Union) esimese zoonootilise tuberkuloosi tegevuskava, tunnistades zoonootilist tuberkuloosi silmapaistvaks ülemaailmseks terviseprobleemiks[45].Peamine levikutee on pastöriseerimata piima või muude piimatoodete tarbimise kaudu, kuigi on teatatud ka nakatumisest sissehingamise ja halvasti küpsetatud liha tarbimise kaudu.2018. aastal esines uusima ülemaailmse tuberkuloosiaruande põhjal hinnanguliselt 142 000 uut zoonootilise tuberkuloosi juhtumit ja 12 500 surmajuhtumit.Zoonootilise tuberkuloosi juhtudest on teatatud Aafrikas, Ameerikas, Euroopas, Vahemere idaosas ja Vaikse ookeani lääneosas.Inimeste zoonootilise tuberkuloosi juhtumid on seotud veiste tuberkuloosi esinemisega veistel ning piirkonnad, kus puuduvad piisavad tauditõrjemeetmed ja/või haigusseire, on suurema riskiga.Kliiniliselt on zoonootilist tuberkuloosi raske eristada inimestel Mycobacterium tuberculosis põhjustatud tuberkuloosist ning praegune enimkasutatav diagnostika ei suuda tõhusalt eristada M. bovist ja M. tuberculosis't, mis aitab kaasa juhtude koguarvu alahindamisele kogu maailmas.Selle haiguse tõrjeks on vaja loomatervise, toiduohutuse ja inimeste tervishoiu sektorite koostööd One Health lähenemisviisi (multidistsiplinaarne koostöö loomade, inimeste ja keskkonna tervise parandamiseks) raames.[49]
2017. aasta tegevuskavas määrati kindlaks kümme prioriteetset zoonootilise tuberkuloosiga tegelemise valdkonda, mille hulka kuuluvad täpsemate andmete kogumine, diagnostika parandamine, uurimislünkade kõrvaldamine, toiduohutuse parandamine, M. bovis'e vähendamine loomapopulatsioonides, leviku riskitegurite tuvastamine, teadlikkuse suurendamine, poliitika väljatöötamine, sekkumiste rakendamine ja investeeringute suurendamine. Et viia ellu TB peatamise partnerluse ülemaailmses plaanis TB 2016–2020 lõpetamiseks seatud eesmärgid, on tegevuskavas välja toodud konkreetsed verstapostid ja eesmärgid, mis tuleb selle aja jooksul täita.