Denguepalavik - São Tomé ja Príncipe 26. mai 2022 Olukorra ülevaade 13. mail 2022 teatas São Tomé ja Príncipe tervishoiuministeerium WHO-le denguepalaviku puhangust São Tomé ja Príncipes. 15. aprillist kuni 17. maini on teatatud 103 denguepalaviku juhtumist ja surmajuhtumeid ei olnud. See on esimene teatatud denguepalaviku puhang riigis. Juhtumite kirjeldus 15. aprillist kuni 17. maini 2022 on São Tomé ja Príncipe viies tervishoiupiirkonnas teatatud 103 denguepalaviku juhtumist, mis kinnitati kiirdiagnostilise testiga (RDT), ja surmajuhtumeid ei olnud (joonis 1). Enamik juhtumeid (90, 87%) teatati Água Grande tervishoiupiirkonnast, millele järgnesid Mézochi (7, 7%), Lobata (4, 4%), Cantagalo (1, 1%), ja Príncipe autonoomne piirkond (1, 1%) (joonis 2). Kõige sagedamini haigestunud vanuserühmad olid: 10–19 aastat (5,9 juhtu 10 000 kohta), 30–39 aastat (7,3 juhtu 10 000 kohta), 40–49 aastat (5,1 juhtu 10 000 kohta) ja 50–59 aastat (6,1 juhtu 10 000 kohta). Kõige sagedasemad kliinilised tunnused olid palavik (97, 94%), peavalu (78, 76%) ja müalgia (64, 62%).
Joonis 1. Kinnitatud denguepalaviku juhtumid São Tomé ja Príncipes teatamise kuupäeva järgi, 15. aprill–17. mai 2022
30 RDT poolt kinnitatud proovi saadeti Portugali Lissaboni rahvusvahelisse referentlaborisse ja need saadi kätte 29. aprillil. Edasised laboratoorsed testid kinnitasid, et proovid olid varajase ägeda dengue-nakkuse suhtes positiivsed ja et domineeriv serotüüp oli dengue-viiruse serotüüp 3 (DENV-3). Esialgsed tulemused viitavad võimalusele, et proovide partiis esineb ka teisi serotüüpe.
Denguepalaviku puhangu hoiatus käivitus algselt siis, kui 11. aprillil teatati São Tomé ja Príncipe haiglas kahtlustatavast denguepalaviku juhtumist. Juhtumil, millel esinesid denguepalaviku nakkusele viitavad sümptomid, oli reisimisajalugu ja hiljem diagnoositi tal varasem denguepalaviku nakkus.
Joonis 2. Kinnitatud dengue palavikujuhtude jaotus São Tomé ja Príncipes ringkondade kaupa, 15. aprill – 17. mai 2022
Haiguse epidemioloogia
Dengue on viirusnakkus, mis kandub inimestele edasi nakatunud sääskede hammustuse kaudu. Dengue palavikku leidub troopilises ja subtroopilises kliimas kogu maailmas, peamiselt linna- ja äärelinnapiirkondades. Peamised haiguse levitajad on Aedes aegypti sääsed ja vähemal määral Ae. albopictus. Dengue palavikku põhjustavat viirust nimetatakse dengueviiruseks (DENV). DENV-serotüüpe on neli ja nakatuda on võimalik neli korda. Paljud DENV-nakkused põhjustavad ainult kerget haigust ja üle 80% juhtudest ei esine sümptomeid (on asümptomaatilised). DENV võib põhjustada ägedat gripilaadset haigust. Mõnikord areneb see potentsiaalselt surmavaks tüsistuseks, mida nimetatakse raskeks dengue palavikuks.
Rahvatervise reageering
Riiklikud tervishoiuasutused on puhangule reageerimiseks algatanud ja rakendavad järgmisi meetmeid:
Iganädalaste kohtumiste korraldamine tervishoiuministeeriumi ja WHO vahel puhangu tehniliste aspektide arutamiseks
Dengue palavikule reageerimise plaani väljatöötamine, valideerimine ja levitamine
Mitut valdkonda hõlmavate epidemioloogiliste uuringute ja aktiivsete haigusjuhtude avastamise läbiviimine mitmes tervishoiupiirkonnas
Entomoloogiline uurimistöö läbiviimine sigimispaikade kindlakstegemiseks ning udustamise ja saasteallika vähendamise meetmete rakendamiseks mõnes mõjutatud piirkonnas
Avaldades iga päev haiguse kohta bülletääni ja jagades seda regulaarselt WHO-ga
Väliste ekspertide lähetamise korraldamine São Tomé ja Príncipe laborisuutlikkuse suurendamiseks, samuti teiste potentsiaalsete ekspertide lähetamise korraldamine näiteks juhtumikorralduse, riskikommunikatsiooni, entomoloogia ja vektorite tõrje valdkonnas.
WHO riskihindamine
Riiklikul tasandil hinnatakse riski praegu kõrgeks järgmistel põhjustel: (i) sääsevektorite Aedes aegypti ja Aedes albopictus esinemine; (ii) sääskede paljunemisalade soodne keskkond pärast 2021. aasta detsembrist alates aset leidnud tugevaid vihmasajusid ja üleujutusi; (iii) kõhulahtisuse, malaaria ja COVID-19 samaaegsed puhangud muude terviseprobleemide hulgas; ja (iv) tervishoiuasutuste sanitaar- ja veemajandussüsteemide vähenenud funktsionaalsus, mis on tingitud tugevate üleujutuste tagajärjel tekkinud konstruktsioonikahjustustest. Esitatud arvud on tõenäoliselt alahinnatud, kuna suur osa dengue palaviku juhtudest on asümptomaatilised ning seire ja juhtumite diagnoosimise võimalused on piiratud. Raskete dengue palaviku juhtude kliiniline ravi on samuti keeruline. Kogukonna teadlikkus riigis on madal ja riskikommunikatsiooni tegevused on ebapiisavad.
Üldist riski piirkondlikul ja globaalsel tasandil hinnatakse madalaks. Edasise leviku tõenäosus São Tomés ja Príncipest teistesse riikidesse on ebatõenäoline, kuna riik on saar, millel puuduvad maismaapiirid, ja see eeldaks vastuvõtlike vektorite olemasolu.
• WHO nõuanded
Juhtumi tuvastamine
Tervishoiuasutustel on oluline juurdepääs diagnostilistele testidele denguepalaviku juhtude avastamiseks ja/või kinnitamiseks.
São Tomé ja Príncipe saarte äärealadel asuvaid tervisekeskusi tuleks puhangust teavitada ning neile tuleks anda juhtumite avastamiseks vajalikud kiireloomulised diagnostikavahendid.
Vektorite tõrje Integreeritud vektorite tõrje (IVM) tegevusi tuleks tõhustada, et eemaldada potentsiaalsed paljunemiskohad, vähendada vektorite populatsioone ja minimeerida individuaalset kokkupuudet. See peaks hõlmama nii vastsete kui ka täiskasvanud vektorite tõrje strateegiaid, nagu keskkonnajuhtimine, allikate vähendamine ja keemilise tõrje meetmed.
Vektorite tõrjemeetmeid tuleks rakendada muu hulgas kodumajapidamistes, töökohtades, koolides ja tervishoiuasutustes, et vältida vektori ja inimese vahelist kontakti.
Tuleks algatada kogukonna toetatavaid allikate vähendamise meetmeid ja vektorite seiret.
Isikukaitsemeetmed
Soovitatav on kasutada kaitseriietust, mis minimeerib naha kokkupuudet, ja kasutada tõrjevahendeid, mida saab kanda paljastunud nahale või riietele. Tõrjevahendite kasutamine peab toimuma rangelt vastavalt etiketil olevatele juhistele.
Akna- ja uksevõrgud ning sääsevõrgud (insektitsiidiga immutatud või mitte) võivad olla kasulikud vektori ja inimese kokkupuute vähendamiseks suletud ruumides päeval või öösel.
Reisimine ja kaubandus
Praeguse teabe põhjal ei soovita WHO São Tomé ja Príncipega reisimisele ja kaubandusele mingeid piiranguid kehtestada.
Lisateave
WHO dengue ja raske dengue palaviku teabeleht https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/dengue-and-severe-dengue
WHO Aafrika regionaalbüroo, dengue palaviku teabeleht https://www.afro.who.int/health-topics/dengue
WHO Ameerika Regionaalbüroo/Pan-Ameerika Terviseorganisatsioon, Arboviirushaiguste kahtlusega patsientide diagnoosimise ja ravi tööriist https://iris.paho.org/handle/10665.2/33895
Viiteallikas: Maailma Terviseorganisatsioon (26. mai 2022). Haiguspuhangu uudised; Denguepalavik São Tomé ja Príncipes. Saadaval aadressil: https://www.who.int/emergencies/disease-outbreak-news/item/2022-DON387
Postituse aeg: 26. august 2022